Milline on mäeinsener aastal 2010?
TAUNO TAMMEOJA, mäeinsener
Inseneriks ei sünnita, vaid saadakse sihikindla töö ja õppimise tulemusel. Millised peavad olema kriteeriumid, et mäeinsener saaks ennast tõeliseks inseneriks nimetada?Esimeseks eelduseks on kindlasti hea tehniline kõrgharidus. Väidetakse, et praeguste lõpetajate tase jääb alla “vana kooli omale”, ja siin võib paljuski nõustuda. Vana inseneriõppe alusel lõpetanud on oma diplomi saamiseks ilmselt rohkem tööd teinud: koolipäevad olid tol ajal pikemad, kohalkäimist kontrolliti rangemalt, tehti mahukaid kursuseprojekte ja käidi Nõukogude Liidu söekaevandustes praktikal.
Teisalt aga on õppesüsteemi vabadus noortele andnud suurema iseseisvuse. Võib-olla on see lihtsalt ajastu vaim – noored on alati oma mõtlemises vabamad ja paindlikumad olnud. Muidugi mõtlen ma siin üksnes neid, kes sõelale jäävad. Ka tööandjatel tuleb sõna sekka öelda, mida noortelt ikkagi oodatakse, ning erialaliitude kaudu see haridusasutustele selgeks teha. Muu hulgas ka see, millist praktikat ja töökogemust eeldatakse.
Kas mäendus on kunst?
Mäendust on tihti nimetatud kunstiks. Sellega võib nõustuda, aga võib ka mitte. Mäeettevõte on äri nagu kõik teisedki, seega peab mäeinseneri tegevus teenima kasumit. Kogu kunst on siinjuures leida kõige efektiivsem (tasuvam) viis.
Öeldakse, et mäeinseneril peab olema hea intuitsioon. Paraku on intuitiivselt tehtud otsused tihti küll head, kuid mitte parimad. Mäeettevõtted on oma tootmise optimeerimisel vägagi keerukad. Tihti on raske täpselt ette näha, milliseid muutusi üks või teine otsus kaasa toob. Või õigemini on raske jälgida nende koosmõju, ja seda isegi ühe kaevanduse või karjääri piires.
Veelgi raskem on seda teha sellises ettevõttes nagu Eesti Põlevkivi, kus kaevandused ei konkureeri üksteisega (ei tohiks konkureerida), vaid toimivad ühtse süsteemina. Selliste otsuste tegemisel on paljud “mis siis saab, kui...” kohad matemaatiliselt kirjeldatavad, kuid piisavalt mahukad, et neid käsitsi mitte kokku arvutada. Siin tulebki appi tänapäeva infotehnoloogia, mille abil on kiiresti võimalik arvutada mitmeid eri variante, arvestades tegurite paljusust. See võimaldab sulatada eri kaeveväljade erisugused tingimused ühtsesse süsteemi, arvestamaks kogu süsteemi toimimist.
See ongi põhjus, miks peab mäeinsener piisavalt hästi tundma infotehnoloogiat. Ta ei tohi tunda aukartust arvuti ees või olla skeptiline selle rakenduste suhtes. Mäeinsenerilt ei saa nõuda, et ta suudaks luua keerukaid arvutiprogramme, kuid tal peab olema paindlikku mõtlemist ülesande püstitamisel. Arvuti “hingeelu” tundmine tuleks kindlasti kasuks. Minu kindel veendumus on, et põlevkivienergeetika konkurentsivõimelisena hoidmiseks on infotehnoloogia kasutamine optimeerimisel vältimatu.
Kõige selle juures peab piisavalt hästi majandustõdesid tundma – keerleb ju kogu tegevus majanduslikult parima lahenduse ümber.
Kohanemisvõime ja inimeste tundmine
Mäeinsener peab oma tegevuses pidevalt kohanema. Esiteks seab tema tegevusele piiranguid maapõu ise – maa seest saab ammutada ainult seda, mis seal olemas on. Teiseks töövahendid: efektiivsuse tõstmiseks peab mäeinsener ootama teiste erialade inseneride saavutusi – mehaanik ja metallitehnoloog annavad masinad, infotehnoloog parema planeerimise ja kiirema arvutamise tarkvara.
See nõuab kõigi uuendustega kursis olemist, kuid tihti on uuem teave kättesaadav mõnes enamlevinud keeles. Siit tulenebki inseneri vajadus osata võõrkeeli – et lugeda võõrkeelset erialakirjandust ja suhelda kolleegidega mujal maailmas.
Mäeinsener peab tundma inimesi ja oskama neid juhtida. Enamasti on töö tulemuslikkuse seisukohalt tähtsam panna tööle meeskond, kui üksi palehigis rabada. Selleks peab tundma inimpsühholoogiat, valdama läbirääkimistehnikat, teadma projektijuhtimise aluseid.
Insener – ühiskonna eliit
Mõni sõna ka inseneriks olemisest. Insener ei saa oma tegevuses vastuollu minna ühiskonna väärtushinnangutega. Ta peab kuuluma ühiskonna eliidi hulka, kelle sõnades ja tegudes on ratsionaalne iva, kelle arvamust austatakse.
Selle saavutamisel pole vähetähtis inimlik maine. Seega peaksid tänapäeva, veel enam aga tuleviku mäeinseneri iseloomustama hea kutsealane ettevalmistus, keeleoskus, tänapäeva (info)tehnoloogia tundmine ning oskus ja tahe paindlikult, stampideta mõelda. Need omadused peavad mäeinseneril olema praegu ja tulevikus, kuid vaevalt lähiajal selles osas midagi muutub.
See tol ajal ASi Eesti Põlevkivi müügi- ja kvaliteediosakonna kvaliteedispetsialisti Tauno Tammeoja tekst pälvis esikoha põlevkivikontserni esseekonkursil "Mäeinsener aastal 2010".
Reede, 21.11.2003
http://arhiiv.pohjarannik.ee/article.php?sid=5218
